Halo rahvas,
Täna siis käisin tööl. Praegu on küll selline tunne, et ma ei taha mitte kunagi enam naeratada, mandleid süüa või üldse kellegagi rääkida. Poole päeva peale juba suu valutas sellest suurest võltsnaeratuse tegemisest. Üpris põnev oli inimesi jälgida. Kõige imelikumad olid muidugi turvamehed, kes passisid mu leti kõrval üritasid mitu korda juttu teha aga noo mis teha, blokk nagu ma olen väga ei võtnud vedu. Eriti huvitav oli jälgida, kuidas inimesed reageerisid, kui neile pakkuda mandleid, kes jooksis minema, kes kõndis lihtsalt tuimalt edasi, kes oleks suure vahtimise peale pikali lennanud ja kes oleks vastu reklaame kõndinud, muidugi oli kaa palju neid, kes tulid ja ostisid kaa. Paar friendot otustasid kaa üle vaadata, mida ma teeen. Eks nad siis kiusasid mind natukene oma kaameratega, kuna arvasid, et mu rõivastus on eriti hotttt aga nooo jah. Tegid kaa paar komplimenti, ma arvan vähemalt, et neid saad komplimentidena lugeda. Niisiis Härra R ütles selle peale, kui ma rääkisin, et mul suu nii valus sellest naeratamisest ja kortsud tekivad, et misasja, et ma koguaeg käin ringi suu kõrvuni, et ma peaks juba harjunud olema, aga noo tutkit proovi ikka sunniviisiliselt nägu koguaeg peeretamas peas hoida. Sain kaa palju kiita. Mingid mutikesed ikka käisid rääkisid kui tubli ja ilus ja rõõmus ma olen:D minu õnneks nad ka ostsid. Osad olid ikkka haigelt imelikud inimesed. Mingid jooksid poole jutu pealt minema. Üks papi rääkis mulle loodusest ja usust ja siis ta naine arvas, et ta armus ära minusse. Üks mees üritas mulle majandusest rääkida, aga noo see ei tulnud tal välja ja üks hakkas üldse natukene eemal tantsima:D Noo selle peale ütleks, et issanda loomaaed on suur ja lai. Kohutavalt suur ja lai.
Aga mis siin ikka. Homme siis uuuesti. Praegu lõpetasin just oma tänasepäeva esimese söömaaja ja valutan oma jalgu ja selga. Loodetavasti on homme kuidagi kergem.
Tšutšu frei, amigos
No comments:
Post a Comment